poolt

0

Amor ja pealuu

Amor ja pealuu

0

See istub inimkonna koljul
Istuv armastus
Ja loll sellel troonil on vaba
C-un ras nerusinat

Ümmargused sokid, pane naljad selga,
Ja tõsta nad taevasse
Et täita teist maailma
Eetris peidus.

Ja maakera nõrgas säras
Laialt avatud lennust
Ta sülitab välja oma kõhna hinge
Nagu kuldne unistus.

Kuidas mullid hüppavad, koljust
Kuulen alandlikku ohkimist:
– “See verine ja kummaline mäng
Millal see lõpeb?

Sest kõik võib suus toores olla
S-arunce-n cer sinu
See on minu aju, liha, veri – kõik,
Oh mõrvarlik koletis!”

Amor ja pealuu: Charles Baudelaire

Amor ja pealuu

Samuti võite olla huvitatud...

Jäta vastus

Teie e-posti aadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *