Viimasel kümnendil, kas me seda tahtsime või mitte, on tehnoloogia ja Internet saanud meie elu osaks. Kui eakad välja arvata, on enamik suhelnud ja vähemalt korra päevas suhelnud Internetiga ühendatud seadmega.
See tohutu võrk, Internet, ühendab praegu umbes 15 miljardit seadet. Alates mobiiltelefonidest, nutitelefonidest, arvutitest, televiisoritest, sülearvutitest ja tahvelarvutitest kuni süsteemid ja meditsiiniseadmed, tööstuslik, hariv ja uurimine.
Internetis saab teha peaaegu kõike. Alates Internetis tutvumine ja abielu, kuni pangaülekanded, kliimaseadme juhtimine ja kaugelektriseadmed, kassi toitmine või a koer, vallas- ja kinnisvara ostmine ning isegi pulsi kontroll haigete jaoks.
Pana in 2020 se estimeaza ca acest labirint, numit Internet, va conecta peste 50 de miliarde de dispozitive, care sa permita hackerilor sa se infiltreze in aparatuta noastra electronica si in sistemele de calculatoare.
Tintele majore vizate de hackeri sunt marile companii, unde se practica spionajul industrial, institutiile bancare, institutele de cercetare, cele educationale, institutii guvernamentale si cele ale mediilor de afaceri.
Bineinteles ca nici utilizatorul de rand, asa numitul “sisekasutaja” nu este scutit de atacurile cibernetice lansate de hackeri. Dintr-un simplu laptop, pot fi sustrase date ale cardurilor bancare, documente si ale informatii confidentiale ce pot aduce prejudicii victimei.
Conform unui rapot alMerrill Lynch Global Research din luna aprilie 2016, la nivel mondial, atacurile cibernetice au provocat pagube de aproximativ 575 miliarde de dolari.

Cum putem sa ne protejam in fata hackerilor si a atacurilor cibernetice

Au fost foarte multe cazuri cand producatorii de software anti-virus au fost depasiti de hackeri, iar multe sisteme informatice au fost sparte, chiar daca aveau integrat un software de protectie. In ciuda investiilor enorme care se fac in securitate online, intotdeauna vor exista brese care sa fie exploatate de hackeri.
Daca o sa intrebati un hacker, care este cea mai buna metoda de protectie a informatiilor de pe un calculator, laptop sau smartphone, o sa va spuna:
– inchideti toate conexiunile Wi-Fi, Bluetooth
– scoateti cablul de internet din device
– ärge ühendage seadet teisega, mis on ühendatud kohtvõrku või Internetti.
– ärge ühendage väliseid kõvakettaid ega muid andmesalvestusseadmeid.

Praktiliselt on maksimaalseks turvalahenduseks seadme täielik isoleerimine. Takistades selle suhtlemist mis tahes tüüpi seadme või välisvõrguga.
See on võimatu lahendus, kuni me sõltume ühendustest.
Meil on endiselt võimalus oma Internetiga ühendatud seadmed turvaliseks muuta ja olla väga ettevaatlik, millistele veebisaitidele me ligi pääseme ja milliseid faile meili teel avame.
Siin on mõned turvameetmed, mida iga kodukasutaja saab hõlpsasti rakendada:

1. Viirusetõrjetarkvara pidev uuendamine, pentru a recunoaste paginile web de phishing si aplicatiile mallware care incearca sa intre in sistem.
2. Autentificarea dual-factor pentru conturile online, solutii biometrice ja criptare a datelor stocate si trimise in internet.
3.  Schimbarea periodica a parolei si folosirea unei parole puternice care sa contina caractere formate din simboluri (@#$%^), litere (A-z) si cifre (0-9).
4. Evaluarea sistemului de catre un hacker care sa identifice posibilele vulnerabilitati ale sistemului.
5. Evitarea conexiunilor Wi-Fi publice (aeroporturi, restaurante, cafenele, si alte spatii publice unde sut retele Wi-Fi gratuite)
6. Copie de rezerva (backup) a datelor, intr-un serviciu de Cloud sau pe un hard disk extern.

Nu in ultimul rand, un important factor de protectie online, il reprezinta educatia si atentia utilizatorului. Täiskasvanutele mõeldud või ebaseaduslikku sisu sisaldavatele veebisaitidele juurdepääs, e-posti linkide avamine ilma URL-i tuvastamata ja uurimata, kuhu see viib, võib viia häkkerite imbumiseni või konfidentsiaalsete andmete ohtu sattumiseni.