Kuidas teada saada, kas sait (veebileht) soovib meie pangakaardi andmeid varastada või on see usaldusväärne? Maksa turvaliselt!

Nägin hiljuti palju uudiseid inimestega, kes ärkasid pangakontodel pole raha pärast seda, kui nad end tutvustasid pangakaardi andmed erinevates veebipoodides, müügikuulutuste postitamise platvormidel ja muudel veebisaitidel.
Peale halbade kavatsustega inimeste, kes seda praktiseerivad Interneti-varguse tehnikad (andmepüügipettus), on süüdlast väga raske leida. Me ütleksime, et süüdi on see, kes teatud allikatele (veebiaadressidele) tundlikke andmeid edastab pole neid varem kontrollinud ja et see oli liiga naiivne. Tegelikkuses enamik inimesi Internetis petetud nad on teisest ajast või isegi minevikust, mille õppimise ja uute asjade avastamise aastatel internetti isegi ei eksisteerinud või piirdus vaid sissehelistamisühendus vestluse jaoks. Isegi mitte 70ndatel – 80 veebimakset. Paljudes riikides, isegi 90ndatel, ei tuntud veebimakseid. Seetõttu leiame aadressil jätkuvalt suuri järjekordi majamaksu tasumine, autod ja maa, lõputud järjekorrad tellimuste vahetamisel elektrivarustus ja pilku, järjekorrad muude teenuste filiaalides, mis pakuvad ka veebipõhiseid alternatiive.
Minimaalsete teadmistega suudame veebis makseid teha turvaliselt ja säästa lettides järjekorrale kuluvat aega.

Kuidas vältida andmete sisestamist pangakaart võlts saidil?

Enne kui saame end ohu eest kaitsta, peame teadma selle tunnuseid, mille järgi seda tuvastada. Kui näeme teel tuld, siis teame, et tule lähedale sattumine põhjustab meile põletushaavu ning sellel teel saab edasi liikuda alles pärast tulekahju kustutamist. Ma ei tea, kas olen valinud parima näite, aga seda tuleks teha samamoodi internetis, et kaitsta end järjest suurenevate ohtude eest.

Kõige tavalisem Interneti-pettuse meetod on läbi teenusepakkuja veebilehe kloonimine. Mobiiltelefonioperaatorite veebilehtedelt pankade või riigiasutuste veebilehtedeni klooniti ja saadeti erinevate sidekanalite kaudu kasutajatele selge eesmärgiga varastada isikuandmeid või teavet pangakontode kohta. Kui saate Messengeris, WhatsAppis, SMS-is või e-postis lingi (veebilehe aadress), milles teid palutakse klõpsamiseks ja isikuandmete sisestamiseks, kontrollige väga hästi kui teie aadress on õige, usaldusväärne. Enamasti tulevad lingid sisse Käskjalg, WhatsApp ja SMS nad kuuluvad mõnele veebipettusteks mõeldud leheküljed. Väga vähesed teenusepakkujad saadavad klientidele e-posti teel makselinke ja kui olete sellise teenuse tellija, on hea enne arve tasumiseks oma kaardiandmete sisestamist hoolikalt kontrollida, millisele veebiaadressile olete jõudnud.

Keskmise võrguteadmistega internetikasutaja saaks enamasti kohe aru, kas tegemist on pettusekatsega või mitte. Esiteks kloonitud veebileht peab asuma veebiaadressil (domeeninimi). Isegi kui kurjategijad saavad teha veebilehe teenusepakkuja või panga omaga identseks, ei saa nad seda kasutada legitiimne domeeninimi vastava tarnija poolt.

Kopeerige see Orange Rumeenia tellijate stsenaarium, kes soovivad tasuda arve internetis. See ei ole juhuslik näide. Olen näinud palju linke Orange'i logoga andmepüügilehtedele.
Apelsini tellijatel on võimalus tasuda arveid veebis läbi veebilehe, kontolt Minu Apelsin, või mobiilirakendusest (kõige turvalisem lahendus).
Kui otsustate maksta Internetis, peab veebiaadress, milleni jõuate ja oma isikuandmeid sisestate, sisaldama “oranž.ro” enne veebidomeeni lõppu. Ettevaatust! Enne veebidomeeni lõpetamist. tähenduses õige aadress võib olla kujul: oranž.ro/minu konto, subdinimkond. midagi.oranž.ro, SS0.oranž.ro/wp/oro?jspname=login.etc.Klõpsake alloleval pildil, kus on näide:

Järgmiseks kaks näidet veebiaadresside kohta, mis ei kuulu ettevõttele Orange Romania ja mis võivad majutada veebipettusteks mõeldud veebilehti: “oranž.ro.concurs.net/arve/online” ja “plateste-in-siguranta.net/orange.ro/factura-ta“.
Kuigi mõlemad veebilehed näevad välja identsed algsetega ja nendes sisalduvate veebiaadressi (URL) linkidega “oranž.ro”, neid ei hostita saidil orange.ro. Esimeses näites “oranž.ro” see koosneb kahest domeeniga seotud alamdomeenist “concurs.net”ja teises, “oranž.ro” see on osa veebiaadressi laiendist, ilma et sellel oleks põhidomeeniga seost.

Veebikogemuseta kasutaja võib väga kergesti eksitada, kui ta neid lihtsaid turvaelemente ei tunne.

Keerulisem aspekt, mida algajale selgitada, on ümbersuunamine veebimaksete töötleja veebisaidile. Paljud teenusepakkujad kasutavad kolmandate osapoolte ettevõtted veebimaksete töötlemiseks. Siia lisame ka veebipoed, mis aktsepteerivad kaardimakseid.
Mida see tähendab? Noh… kui veebipood või teenusepakkuja soovib pakkuda klientidele kaardimaksevõimalust, siis enamasti puudub seda poodi omaval ettevõttel volitused ja vajalik infrastruktuur klientidelt kaardiandmete küsimiseks. Kauplus sõlmib lepingu veebimaksete töötlejaga, kellel tekib kohustus kontrollida, kas veebipoe ja valdusettevõtte veebiaadress vastavad ohutuse, läbipaistvuse ja pangakaardiga internetimaksete head tavad. Veenduge, et kaardiga internetis makstes suunataks teid protsessorite päris veebilehtedele. Enamasti on Rumeenias need payu.ro ja euplatesc.ro.